Sünnipäevatrall

No nii. Lõpuks ometi on mul selleks aastaks sünnipäevad peetud.
Juhtus nii, et see aasta käisid mul erinevad külalised kahel nädalavahetusel ja korra ka nädala sees. Lisaks oli väike pidu ka koos töökaaslastega kontoris. Praegu on esimene hetk üle kahe nädala kui ma saan rahulikult istuda.
Aga tegelikult oli tore näha, et on nii palju inimesi, kes ikkagi tahavad mulle külla tulla ning samuti sain ma väga lahedaid kingitusi- sall, purutee, lillevaas, juuste ka kehahooldustooteid, raamatuid, kuldse kolmiku vanaemalt ja vanaisalt, kõvarõngad jne, jne.
Aitäh kõigile, olite väga toredad!

Seriaali sõltlane

vot see võin ma küll vahest teistele näida. Tundsin end see nädalavahetus väga halvasti, sest puutusin reedel kokku suure kahepalgelisusega ja sõna otseses mõttes tundus nagu mulle oleks nuga selga löödud. Tulin koju ja kohe üldse ei osanud olla. Riho tahtis laupäeval Viljandi minna, minul aga polnud mingit tuju. Lõpuks otsustasin koju jääda ja lihtsalt puhata.
Juhtumisi oli mul olemas Veronica Marsi terve esimene hooaeg. Nii ma siis istusin laupäeval kuskil kell neli õhtul teleka ette ja panin plaadi mängima. Lõpetasin umbes kell neli öösel, ehk siis pea 12 tundi jäjest!! Hommikul kell 12 ärgates plaat uuesti sisse ja õhtul kell seitse ongi esimene hooaeg läbi! Õnneks suutsin pühapäeval vähemalt nii tubli olla, et iga osa lõppedes koristasin natuke, mis tähendab, et kui seriaal vaadatud sai oli ka kodu täitsa korda tehtud.
Julgen öelda, et filmide vaatamine ja vahel ka seriaalide vaatamine viib mu argipäeva probleemidest täiesti eemale ning on tegelikult suhteliselt head stressi maandajad. Seega võib ju arvata, et ma ei oska oma ajaga midagi kasulikku ette võtta kuid tegelikult on selliste seriaalide või siis filmide vaatamine minu jaoks omamoodi moodus tegelikkusest põdeneda ja natukenegi pingest vabaneda.