kolmapäev, märts 25, 2009
esmaspäev, märts 23, 2009
Esimene grill
See nädalavahetus saabus kevad. Ja kuna ilmad ka nii ilusad olid, siis tähistasime seda kõike eile selle aasta esimese grilliga.
Lisaks tulid meile veel külla Riina koos oma tuli uue boyfriendiga. Ja õhtu lõppedes sai ka saun kuumaks köetud. MÕNNA!
Lisaks tulid meile veel külla Riina koos oma tuli uue boyfriendiga. Ja õhtu lõppedes sai ka saun kuumaks köetud. MÕNNA!
teisipäev, märts 17, 2009
Marley ja mina
Selle kuu beebikino oli Marley ja mina ehk siis Marley and Me. Kuna see toimus pulmale järgneval nädalal ja Riho oli otsustanud see nädal vabaks võtta ning meiega kodus olla, siis läksime kõik kolmekesi koos seda filmi vaatama. Üritus ise oli väga mõnus ja perekondlik, aga film oli minu meelest üsna jama. Peale kahe kuulsa näitleja, Jennifer Anistoni ja Owen Wilsoni, polnud seal midagi vaadata. Oli küll tahtetud nii härdat filmi teha, et isegi Arnold Schwarzenegger mõned pisarad poetaks, aga tegelikult oli film veniv ja igav. Ilmselt inimesed, kelle elu ainult ümber koerte keerleb, võivad ju õhates käsi plaksutada, kuid tavainimese ehk siis minu :D jättis film siiski üsna külmaks.
Operatsioon "Valküür"
Lõpuks saime vaadatu kaua oodatud filmi Valküür. Me oleme Rihoga juba kolm korda proovinud seda vaatama minna, aga koguaeg on mingi jama vahele tulnud. Kuid film tasus ennast oodata! VÄGA HEA FILM oli, vähemalt minu arvates :D
Rihole seevastu ei meeldinud eriti, aga see ei loe :D Minu jaoks oli kõik koguaeg nii pingeline, et ma lihtsalt ei suutnud vahepeal vaadata. Ei juhtu just eriti paljude filmidega, kui ekraanil on täielik vaikus, aga mina vaatan filmi läbi sõrmede, sest kõik on viimse vindini kruvitud. Riho jaoks olid need pausid igavad ja võibolla paljude teiste jaoks ka, kuid minu meelest oli see üks väga hästi tehtud film. Kuigi tegemist on tõsielul põhineva filmiga ning me kõik ju teame kuidas natsi Saksamaa tegelikult kukutati, siis ikkagi lootsin ma et see film lõppeb hästi ja krt kui ta lõppude lõppuks ei lõppenud hästi, mul oli ikkagi tunne, et olin üht hea tsenaariumi ja hästi näideldud filmi vaadanud!
Rihole seevastu ei meeldinud eriti, aga see ei loe :D Minu jaoks oli kõik koguaeg nii pingeline, et ma lihtsalt ei suutnud vahepeal vaadata. Ei juhtu just eriti paljude filmidega, kui ekraanil on täielik vaikus, aga mina vaatan filmi läbi sõrmede, sest kõik on viimse vindini kruvitud. Riho jaoks olid need pausid igavad ja võibolla paljude teiste jaoks ka, kuid minu meelest oli see üks väga hästi tehtud film. Kuigi tegemist on tõsielul põhineva filmiga ning me kõik ju teame kuidas natsi Saksamaa tegelikult kukutati, siis ikkagi lootsin ma et see film lõppeb hästi ja krt kui ta lõppude lõppuks ei lõppenud hästi, mul oli ikkagi tunne, et olin üht hea tsenaariumi ja hästi näideldud filmi vaadanud!
reede, märts 13, 2009
Viimane vallaline laupäev
Nädal enne pulmi korraldasid sõbrad meile unustamatu laupäeva, kus me saime veel viimast korda ennast vabalt ja vallaliselt tunda.
tegelikult aimasime me seda ikka natuke ette ka, aga et mitte kõike ära rikkuda, hoidsime seda kiivalt enda teada. ja selles osas tuleb küll korraldajate ees müts maha võtta, sest kuigi me olime selleks enam-vähem valmis, suutsid nad ikkagi meid päris korralikult üllatada.
Päev algas kell 10, kui rihole tuli ukse taha Lepatriinu takso taksojuht koos ämbritäie rooside ning esimese vihjega. Minu esmane reaktsioon tädi nähes oli, et Marju Kuut on aias ringi luusimas. Väga ekstravagantne naisterahvas oli. Sinna aga minu teadmised Riho päevast jäidki.
Juba ärkamisest saati hakkas ema ajama, et lähme poodi ja ostame mingit juuksevärvi või ma ei tea mis lambi asja. Muidugi panin 1+1 kokku ja panin vaimu valmis, et poes siis oma sõbrannadega kohtun. Aga võta näpust. Kell 11 tuli uksetaha suur patsiga poiss. et tema on majanduspolitseist ja mina saan liiga palju emapalka ja ma pean temaga kaasa minema. Olin täitsa üllatunud, kuna ma ikka plaanisin poes selle asjaga peale hakata. Aga mis siis ikka. Lõin kutil ukse nina all kinni ja hakkasin ennast valmis sättima. Kahuks selline käitumine ei sobinud ning hetke pärast oli kutt toas ja viskas mind ainult toariietega õlale ning kaaberdas autosse. Ma olin ikka täitsa pahviks löödud.
Autos pidin siis ennast "moekasse" Hugo Bossi talvekombenesooni riietama ning sihtkohaks oli viru Keskus :D Seal kohtusin Kaiega, kes õnneks ülejäänud päeva minuga kaasas oli. Kaubsis tehti mulle songs ja meik ning siis pidin minema Kaupmehe 2. No ütleme nii, et siukses karnevali riietes ringi käimine ei ole eriti üle jõu käiv, aga kui ma aru sain, et sihtkohaks on Seks pood, siis tekkis küll sisemine tõrge ette. Kohe üldse ei tahtnud ma sinna keldripoodi minna. Õnneks oli muidugi väga sõbralik müüa ja jättis mulle nii positiivse mulje, et tegelikult vabanesin täielikult häbi tundest. Ülesandeks anti võimalikult täpselt poes pakutava kaubaga tutvust teha. Ja siis ülla, ülla pidin hakkama ise seda kaupa teistele müüma.
No ega seal teab mis tihedat rebimist pole, aga ikkagi lisaks minu jaoks välja otsitud liba ostjale külastas meid ka üks päris ostja. Ei oleks kohe üldse tema nahas olla tahtnud. Mingi tüdrukute kari ümber, filmivad ja pildistavad. tegemist ju ikkagi üsna privaatse kohaga :D
Ja siis, kui ma ennast juba õite mugavalt seal leti taga ennast sisse olin seadnud, astus poodi Riho!!! See oli minu teine täielik üllatus. Ma olin ikka totaalselt üllatunud. Ma kohe häbeneisn ennast seal, aga tegelikult lõppes kõik väga hästi. Lisaks muule soetasime endale lõpuks ka ühe massaasiõli ning läbipaistva pesu minule.
Peale poeseiklust läksime Swiss hotelli. Selleks ajaks olin ma juba nii näljane, et otsustasin süüa all kohvikus ühe muffini. Seejärel hakkasin otsima tuba ette antud numbriga. Ja kui lõpuks kohale jõudsin selgus, et tegemist on Presidendi sviidiga! Järjekordne wow hetk! ja mis ma nägin, lauapeal olid puuviljad ning võileivad ja mingid muud suupisted. Sellel hetkel tundisn küll, et no kammoon, kas siis ei võinud mulle keegi väikest vihjetki anda. Ma ju nii maadlesin selle muhviniga seal all. Ma polnud enne näinud, et ühe muffini söömiseks serveeritakse nuga, kahvel ja supilusikas! Aga see selleks....
Sviit oli tõeliselt lahe. Ja aina lahedamaks läks, sest juba oli ennast Krista kogu oma stuudio tehnikaga üles seadnud ning plaanis oli teha päris tõsine fotosessioon võimalikult väheste riietega :D See oli nii äge kogemus. See oli tõeliselt super. Ma ei oleks uskunud, et ma võin ennast kaamera ees nii vabalt tunda ning rääkimata veel ilma riieteta. Ja pildid tulid ka super ilusad. ma olen üli positiivselt üllatunud.
peale alasti sessiooni tulid sinna ka ülejäänud tüdrukud ning me jätkasime grupipiltidega, riietes.
Pildid tehtud, oli meie järgmine sihtkoht üks spa vanalinnas. Mulle tõesti ei jäänud selle koha nimi meelde, aga tegelikult on ju oluline kui mõnus meil seal olla oli. seal oli üks viguritega bassein ning kaks või kolm sauna.
seejärel suundsuime piritale. Juba suurelt teelt maha keerates olin ma kindel, et läheme Älli korterisse. aga noh kuna ma nii kindel olin, tegid tüdrukug minuga väikese viguri ka. Autost väljudes hakkasid nad hoopis Peetri Pizza poole minema ning andsid mulle ülesandeks sealt tasuta pizzad saada. Muidugi arvasin ma, et kõik juba eelnevalt kokku mängitud ning hakkasin usinalt läbirääkimisi pidama. Peale mitut piinlikku hetke sain aru, et see vist ikka ei olnud neil kokku lepitud ning kuna me kahjuks tasuta pizzasid ei saanud siis otsustati ikkagi Älli korterisse minna.
Otseloomulikult ei öeldud mullle mis korrusel ta korter on ning kuna kõik järgnesid vaikivalt minule, otsustasin ma liftiga igal korrusel peatuse teha ja kõik uksed üle vaadata :D
Korteris oli ette valmistatud õdus õhkkond küünalde ja patjadega ning kohale oli toodu hulgaliselt hiina toitu (ilmselt Riisist, maitses küll väga seda moodi :P). Siis me sõime ja jõime ja rääksime niisama tüdrukute juttu.
Kuskil üheteistpaiku hakkasime aga ennast klubi jaoks valmis sättima. Muidugi ei lubatud mul endal omale riideid valida, vaid minu jaoks oli ikka mingi eriline teema välja mõeldud.
Klubiks oli valitud vanakooli muusikaga Marat. Minul muidugi täitsa ükskõik, sest ma pole juba ammu mingi eriline klubitaja. Aga meil oli seal täitsa tore. Oli küll mingi kuttide kamp, kes tahtsid meiega väga tantsupõrandal tutvust sobitada, aga kui ma olin ühele neist tätisa otse välja öelndu, et neil pole meiga mitte vähimatki lootust, jäime rõõmsalt omapäi :D
Koju jõudsin kuskil kolme paiku öösel, praktiliselt täiesti kainena, näljast nõrkemas ja üli väsininuna kuid siiski õnnelikuna.
Ma tahan tõesti väga suure aitähi ja kummarduse teha kõigile oraniseerijatele ja ka kõigile kes leidsid aega meiega see päev koos mööda saata. See oli SUPER!
tegelikult aimasime me seda ikka natuke ette ka, aga et mitte kõike ära rikkuda, hoidsime seda kiivalt enda teada. ja selles osas tuleb küll korraldajate ees müts maha võtta, sest kuigi me olime selleks enam-vähem valmis, suutsid nad ikkagi meid päris korralikult üllatada.
Päev algas kell 10, kui rihole tuli ukse taha Lepatriinu takso taksojuht koos ämbritäie rooside ning esimese vihjega. Minu esmane reaktsioon tädi nähes oli, et Marju Kuut on aias ringi luusimas. Väga ekstravagantne naisterahvas oli. Sinna aga minu teadmised Riho päevast jäidki.
Juba ärkamisest saati hakkas ema ajama, et lähme poodi ja ostame mingit juuksevärvi või ma ei tea mis lambi asja. Muidugi panin 1+1 kokku ja panin vaimu valmis, et poes siis oma sõbrannadega kohtun. Aga võta näpust. Kell 11 tuli uksetaha suur patsiga poiss. et tema on majanduspolitseist ja mina saan liiga palju emapalka ja ma pean temaga kaasa minema. Olin täitsa üllatunud, kuna ma ikka plaanisin poes selle asjaga peale hakata. Aga mis siis ikka. Lõin kutil ukse nina all kinni ja hakkasin ennast valmis sättima. Kahuks selline käitumine ei sobinud ning hetke pärast oli kutt toas ja viskas mind ainult toariietega õlale ning kaaberdas autosse. Ma olin ikka täitsa pahviks löödud.
Autos pidin siis ennast "moekasse" Hugo Bossi talvekombenesooni riietama ning sihtkohaks oli viru Keskus :D Seal kohtusin Kaiega, kes õnneks ülejäänud päeva minuga kaasas oli. Kaubsis tehti mulle songs ja meik ning siis pidin minema Kaupmehe 2. No ütleme nii, et siukses karnevali riietes ringi käimine ei ole eriti üle jõu käiv, aga kui ma aru sain, et sihtkohaks on Seks pood, siis tekkis küll sisemine tõrge ette. Kohe üldse ei tahtnud ma sinna keldripoodi minna. Õnneks oli muidugi väga sõbralik müüa ja jättis mulle nii positiivse mulje, et tegelikult vabanesin täielikult häbi tundest. Ülesandeks anti võimalikult täpselt poes pakutava kaubaga tutvust teha. Ja siis ülla, ülla pidin hakkama ise seda kaupa teistele müüma.
No ega seal teab mis tihedat rebimist pole, aga ikkagi lisaks minu jaoks välja otsitud liba ostjale külastas meid ka üks päris ostja. Ei oleks kohe üldse tema nahas olla tahtnud. Mingi tüdrukute kari ümber, filmivad ja pildistavad. tegemist ju ikkagi üsna privaatse kohaga :D
Ja siis, kui ma ennast juba õite mugavalt seal leti taga ennast sisse olin seadnud, astus poodi Riho!!! See oli minu teine täielik üllatus. Ma olin ikka totaalselt üllatunud. Ma kohe häbeneisn ennast seal, aga tegelikult lõppes kõik väga hästi. Lisaks muule soetasime endale lõpuks ka ühe massaasiõli ning läbipaistva pesu minule.
Peale poeseiklust läksime Swiss hotelli. Selleks ajaks olin ma juba nii näljane, et otsustasin süüa all kohvikus ühe muffini. Seejärel hakkasin otsima tuba ette antud numbriga. Ja kui lõpuks kohale jõudsin selgus, et tegemist on Presidendi sviidiga! Järjekordne wow hetk! ja mis ma nägin, lauapeal olid puuviljad ning võileivad ja mingid muud suupisted. Sellel hetkel tundisn küll, et no kammoon, kas siis ei võinud mulle keegi väikest vihjetki anda. Ma ju nii maadlesin selle muhviniga seal all. Ma polnud enne näinud, et ühe muffini söömiseks serveeritakse nuga, kahvel ja supilusikas! Aga see selleks....
Sviit oli tõeliselt lahe. Ja aina lahedamaks läks, sest juba oli ennast Krista kogu oma stuudio tehnikaga üles seadnud ning plaanis oli teha päris tõsine fotosessioon võimalikult väheste riietega :D See oli nii äge kogemus. See oli tõeliselt super. Ma ei oleks uskunud, et ma võin ennast kaamera ees nii vabalt tunda ning rääkimata veel ilma riieteta. Ja pildid tulid ka super ilusad. ma olen üli positiivselt üllatunud.
peale alasti sessiooni tulid sinna ka ülejäänud tüdrukud ning me jätkasime grupipiltidega, riietes.
Pildid tehtud, oli meie järgmine sihtkoht üks spa vanalinnas. Mulle tõesti ei jäänud selle koha nimi meelde, aga tegelikult on ju oluline kui mõnus meil seal olla oli. seal oli üks viguritega bassein ning kaks või kolm sauna.
seejärel suundsuime piritale. Juba suurelt teelt maha keerates olin ma kindel, et läheme Älli korterisse. aga noh kuna ma nii kindel olin, tegid tüdrukug minuga väikese viguri ka. Autost väljudes hakkasid nad hoopis Peetri Pizza poole minema ning andsid mulle ülesandeks sealt tasuta pizzad saada. Muidugi arvasin ma, et kõik juba eelnevalt kokku mängitud ning hakkasin usinalt läbirääkimisi pidama. Peale mitut piinlikku hetke sain aru, et see vist ikka ei olnud neil kokku lepitud ning kuna me kahjuks tasuta pizzasid ei saanud siis otsustati ikkagi Älli korterisse minna.
Otseloomulikult ei öeldud mullle mis korrusel ta korter on ning kuna kõik järgnesid vaikivalt minule, otsustasin ma liftiga igal korrusel peatuse teha ja kõik uksed üle vaadata :D
Korteris oli ette valmistatud õdus õhkkond küünalde ja patjadega ning kohale oli toodu hulgaliselt hiina toitu (ilmselt Riisist, maitses küll väga seda moodi :P). Siis me sõime ja jõime ja rääksime niisama tüdrukute juttu.
Kuskil üheteistpaiku hakkasime aga ennast klubi jaoks valmis sättima. Muidugi ei lubatud mul endal omale riideid valida, vaid minu jaoks oli ikka mingi eriline teema välja mõeldud.
Klubiks oli valitud vanakooli muusikaga Marat. Minul muidugi täitsa ükskõik, sest ma pole juba ammu mingi eriline klubitaja. Aga meil oli seal täitsa tore. Oli küll mingi kuttide kamp, kes tahtsid meiega väga tantsupõrandal tutvust sobitada, aga kui ma olin ühele neist tätisa otse välja öelndu, et neil pole meiga mitte vähimatki lootust, jäime rõõmsalt omapäi :D
Koju jõudsin kuskil kolme paiku öösel, praktiliselt täiesti kainena, näljast nõrkemas ja üli väsininuna kuid siiski õnnelikuna.
Ma tahan tõesti väga suure aitähi ja kummarduse teha kõigile oraniseerijatele ja ka kõigile kes leidsid aega meiega see päev koos mööda saata. See oli SUPER!
neljapäev, märts 12, 2009
preilist sai proua :D
Jällegi on viimasest sissekandest üsna pikk vahe sisse jäänud. Kuid seda täitsa õigustatult. Mitte, et midagi poleks sellel ajal juhtunud, vaid väga palju on juhtunud ning see kõik on nõudnud aega seedimiseks.
Nimelt muutus möödunud laupäeval minu preili Õuna staatus proua Maisa staatusesse. Jah, lõpuks on asjad meil Rihoga nii kaugel, et oleme täitsa ametlikult üks perekond. Imelik on see, et tegelikult läheb ju elu täitsa sama moodi edasi (kui mitte arvestada kahe tuludeklaratsiooni asemel ühte deklaratsiooni), kuid ikkagi on teine tunne sees. ma ei oleks uskunud, et see samm mind asjadele teise pilguga vaatama paneb. ei uskunud seda kuni nädal enne pulmi. Mitte, et poleks tahtnud abielluda, kuid siis hakkas kohale jõudma kogu selle teema tõsidus ning lõplikkus. Selgelt on mul veel meeles laupäeva hommik. Päike paistis kõrgelt, lumi oli maas ja me sõitsime Riinaga hotelli juuksurisse ja meiki. Kuigi ma teadsin mida ma tahan, olid ikkagi sees siuksed imelikud vastakad tunded. Tegelikult on mul hea meel, et ma seda kõike nii moodi üle elasin. See tähendab, et kuigi me oleme Rihgoa juba 7 aastat koos olnud, suhtusin ma meie abiellumisse täie tõsidusega. Ja mul on tegelikult ka hea meel selle üle.
Veel meeldis mulle väga, et me kogu peo ettevalmistusprotsessist võimalikult palju osa võtsime. Alustades kutsetest, ametite südemekestest kuni pruudipärjani välja. Algul oli selle ajendiks muidugi mõte kokku hoida, kuid nüüd on meile ka peole eelnevast palju mälestusi järgi. Ning kuna käed lõid organiseerimises külge ka Riho ema, ja minu ema ning vanaema, siis on meil teinekord kindlasti väga tore seda kõike koos mõnel koosviibimisel meenutada.
Ning muidugi suur aitäh kõigile abistamast!
Peetri tehtud peo pilte saab vaadata aadressilt http://www.labus.ee/pildid/Helen%20ja%20Riho/index.html
Kasutaja: Maisanoored
Salasõna: seitse
Nimelt muutus möödunud laupäeval minu preili Õuna staatus proua Maisa staatusesse. Jah, lõpuks on asjad meil Rihoga nii kaugel, et oleme täitsa ametlikult üks perekond. Imelik on see, et tegelikult läheb ju elu täitsa sama moodi edasi (kui mitte arvestada kahe tuludeklaratsiooni asemel ühte deklaratsiooni), kuid ikkagi on teine tunne sees. ma ei oleks uskunud, et see samm mind asjadele teise pilguga vaatama paneb. ei uskunud seda kuni nädal enne pulmi. Mitte, et poleks tahtnud abielluda, kuid siis hakkas kohale jõudma kogu selle teema tõsidus ning lõplikkus. Selgelt on mul veel meeles laupäeva hommik. Päike paistis kõrgelt, lumi oli maas ja me sõitsime Riinaga hotelli juuksurisse ja meiki. Kuigi ma teadsin mida ma tahan, olid ikkagi sees siuksed imelikud vastakad tunded. Tegelikult on mul hea meel, et ma seda kõike nii moodi üle elasin. See tähendab, et kuigi me oleme Rihgoa juba 7 aastat koos olnud, suhtusin ma meie abiellumisse täie tõsidusega. Ja mul on tegelikult ka hea meel selle üle.
Veel meeldis mulle väga, et me kogu peo ettevalmistusprotsessist võimalikult palju osa võtsime. Alustades kutsetest, ametite südemekestest kuni pruudipärjani välja. Algul oli selle ajendiks muidugi mõte kokku hoida, kuid nüüd on meile ka peole eelnevast palju mälestusi järgi. Ning kuna käed lõid organiseerimises külge ka Riho ema, ja minu ema ning vanaema, siis on meil teinekord kindlasti väga tore seda kõike koos mõnel koosviibimisel meenutada.
Ning muidugi suur aitäh kõigile abistamast!
Peetri tehtud peo pilte saab vaadata aadressilt http://www.labus.ee/pildid/Helen%20ja%20Riho/index.html
Kasutaja: Maisanoored
Salasõna: seitse
teisipäev, märts 03, 2009
Loovustund
Neljapäeval pidime minema Riinu juurde mängima. Aga siis tuli välja, et nemad plaanivad hoopis loovustundi minna. Otsustasin siis ka Kirke-Liisiga kaasa minna ja vaadata mis seal täpsemalt toimub.
Ega ma ise eriti mingeid lootusi sellele ei pannud, sest tibu ikka nii väike veel ja peale asjade suhu panemisest ikka eriti veel aru ei saa. Aga tegelikult oli seal täitsa tore. algul anti erinevast materjalist esemeid kätte mida sai siis katsuda ja millega sai vastu maad koputada ja igast muid asju teha. Siis anti meile korvikesed kuhu hakkasime siidipaberist ja kliistrist rukkilille sisse tegema.
meil muidugi käis see paber umbes kolme sekundiga peenikesteks tükkideks ja nii kui kliister peale kallati oli sellest ainult üks suur plöga järgi. aga mis siis, lapsel oli lõbu laialt, kuid kas just jälle selle plätserdamise eest 200.- maksta ?!? 200 on üksikkorra hind, kui käia rohkem, siis maksab muidugi vähem, kuid ikkagi üle 100 krooni. Ning kuna see asub Koplis ja tibu on veel nii väike, siis otsustasin, et püsikundedeks me veel ei hakka. Kuid aeg ajalt Riinu, Saskia ja Martaga koos käia võib küll.
Lapse käed peale pesu
Ega ma ise eriti mingeid lootusi sellele ei pannud, sest tibu ikka nii väike veel ja peale asjade suhu panemisest ikka eriti veel aru ei saa. Aga tegelikult oli seal täitsa tore. algul anti erinevast materjalist esemeid kätte mida sai siis katsuda ja millega sai vastu maad koputada ja igast muid asju teha. Siis anti meile korvikesed kuhu hakkasime siidipaberist ja kliistrist rukkilille sisse tegema.
meil muidugi käis see paber umbes kolme sekundiga peenikesteks tükkideks ja nii kui kliister peale kallati oli sellest ainult üks suur plöga järgi. aga mis siis, lapsel oli lõbu laialt, kuid kas just jälle selle plätserdamise eest 200.- maksta ?!? 200 on üksikkorra hind, kui käia rohkem, siis maksab muidugi vähem, kuid ikkagi üle 100 krooni. Ning kuna see asub Koplis ja tibu on veel nii väike, siis otsustasin, et püsikundedeks me veel ei hakka. Kuid aeg ajalt Riinu, Saskia ja Martaga koos käia võib küll.
Lapse käed peale pesu
Pulmadeks saab terveks
No on ju selline ütlus, et pulmadeks saab terveks! Täna hommikul juhtus midagi, mis paneb mõtlema, et selle lause taga on võibolla isegi väike magic.
Nimelt kadus mul oktoobris Türgis käies üks lääts silma ära. Otsisime kohe hotelli arsti üles ja käisime ka sealses prillipoes, kuid kõik väitsid, et see ei ole võimalik ja ju ta lihtsalt kukkus maha. Türgist koju jõudes panin kohe Medicoverisse silmaarstile aja ja ka sealne vastus oli, et silm on puhas ja rahulik ?!?
Samas on mul pärat seda aeg ajalt hommikul üles ärgates valge loor silmal ees ning üsna palju ajab mingit lima. Ja mis siis täna hommikul dussiall toimus. Nimetatud silmal hakkas jälle valge kiht ette tekkima ja natuke silma hõõrudes sain sealt kätte juba 4 kuud kadunud läätse!
Vot nii moodi. Tuleb ikka ennst usaldada. Ma oli jummala kindel, et see lääts mul silma taha kadus, aga kuna kõik kolm silmatohtrit väitsid, et see ei ole võimalik jne, siis ma lõpuks lihtsalt loobusin. Kokkuvõttes õnnelikult lõppenud lugu ning tõesti: pulmadeks saab terveks :D
Nimelt kadus mul oktoobris Türgis käies üks lääts silma ära. Otsisime kohe hotelli arsti üles ja käisime ka sealses prillipoes, kuid kõik väitsid, et see ei ole võimalik ja ju ta lihtsalt kukkus maha. Türgist koju jõudes panin kohe Medicoverisse silmaarstile aja ja ka sealne vastus oli, et silm on puhas ja rahulik ?!?
Samas on mul pärat seda aeg ajalt hommikul üles ärgates valge loor silmal ees ning üsna palju ajab mingit lima. Ja mis siis täna hommikul dussiall toimus. Nimetatud silmal hakkas jälle valge kiht ette tekkima ja natuke silma hõõrudes sain sealt kätte juba 4 kuud kadunud läätse!
Vot nii moodi. Tuleb ikka ennst usaldada. Ma oli jummala kindel, et see lääts mul silma taha kadus, aga kuna kõik kolm silmatohtrit väitsid, et see ei ole võimalik jne, siis ma lõpuks lihtsalt loobusin. Kokkuvõttes õnnelikult lõppenud lugu ning tõesti: pulmadeks saab terveks :D
Tellimine:
Postitused (Atom)